Kasutajakogemus: pokkerimängija Carlos Laasi räägib fookusest pokkeris ja King of Spadesist
Ma olen ise olnud sügavas stressis ning võtnud antidepressante ja rahusteid. Ettevõtlike ja suure saavutusvajadustega meeste seas on pidev vaimne stress ja depressioon suur probleem, sest mida rohkem soovid ära teha, seda rohkem takistusi oma teel kohtad. Minu puhul farmakoloogia ei töötanud ning hakkasin otsima meetodeid, kuidas vaid endaga tööd tehes oma meelerahu tagasi saada. See õnnestus mul vähem kui kuu ajaga ning algavas videoteseerias tahangi sinuga jagada neid meetodeid, mis minu peal nii hästi töötasid.
Käesolevas videos aga räägin, mis on meie kõigi tegelik stressiallikas. See iseenesest ei vii stressi ega depressiooni ära, aga selleks, et oma vaenlast võita, peab meil temast olema selge arusaam.
Stress tekib siis, kui maailm sinu ümber ei vasta sinu ettekujutusele sellest. Kõik. Nii lihtne see ongi. Stress tekib, kui asjad ei lähe nii nagu sa soovid ja planeerinud oled. Ja depressioon tekib siis, kui asjad ei lähe pikka aega järjest vastavalt sinu soovidele.
Lihtne küsimus – miks ei lähe asjad nii nagu sa soovid? Maailmas ei ole ei häid ega halbu asju ja see, kas me peame midagi heaks või halvaks, tuleneb sellest, kuidas me ise mingit sündmust kogeme. See, millise hinnangu me anname, sõltub väga paljudest asjadest – kultuuriline taust, haridus, kodune kasvatus, silmaring, tujufoon kogemise hetkel jne. Ühesõnaga – muutujaid, mis määrvad meie kogemuse, on meeletult.
Maailmas on aga 7 miljardit inimest, kes kõik kogevad nende ümber juhtuvat, olenevalt neistsamadest muutujatest. Niisiis väga suure tõenäosusega inimene, kellega olete samas situatsioonis, ei tõlgenda seda sündmust 100% samamoodi kui sina.
Me arvame, et see kuidas meie maailma asju näeme, on õige, ja see kuidas teised näevad, on vale. Nagu ma aga eelnevalt ütlesin, siis ei ole olemas ei õigeid ega valesid asju. Stress tekibki sellest, kui sa pead oma tõlgendust universaalseks tõeks ning surud seda teistele inimestele peale ning ootad neilt sinu endaga identset käitumist ja arusaamu. See on aga võimatu ning nii oleme reaalsusega kogu aeg sõjas. See on tohutult väsitav ja uskuge mind, reaalsus võidab alati.
Ehk hästi lihtsalt öeldes – me tekitame stressi ja depressiooni endale ise, keegi ei tule ega “kalla” seda ängi meie sisse.
Tuleb mõista, et me saame kontrollida ainult ühte asja siin maailmas – seda, kuidas me ümbritsevat maailma ja sündmusi tõlgendame ning mõtestame. Me ei kontrolli teiste inimeste mõtteid ega tegusid, küll aga saame kontrollida, kuidas me endaga juhtuvatesse asjadesse suhtume – kas positiivselt või negatiivselt.
Probleem seisneb aga selles, et meie reageering tuleneb ülalmainitud alateadlikest käitumismustritest, mida on meile sisestanud varasemad kogemused, kultuuriline taust, õpetused ja kasvatus. Tihtipeale ei ole see “pagas” meie heaoluks ja vaimse rahu saavutamiseks optimaalne. Nii ongi oluline ära tabada see hetk, kui sa stressorile reageerid, peatuda ning distantseerida end oma “pagasist”. Siis küsi endalt: “Mida see sündmus minu jaoks päriselt tähendab ja kas ma saan seda sündmust tõlgendada nii, et see oleks minu jaoks kasulik?”
Ühiskonna ja kultuuriruumi poolt on meile paljudes situatsioonides ette kirjutatud, milline on sotsiaalselt aktsepteeritav käitumine. Näiteks – kui keegi lähedane lahkub siit ilmast, tunneme survet olla kurvad ja murtud. Samas on võimalik seda sündmust tõlgendada ka teisiti, andes sellele hoopis tänutunde tähenduse – olla tänulik, et sul oli võimalik selle inimesega koos aega veeta. Nii muudad enda peas negatiivse emotsiooni ümber positiivseks emotsiooniks. Maailma endale sobivalt – jõustavalt ja mitte nõrgestavalt - tõlgendada on sinu põhiõigus ja sa peaksid seda kindlasti kasutama.
Selline mõttemudel ei tähenda, et sa oleksid allaandja või ei võtaks oma eesmärkide saavutamist kirega. Vastupidi. Me mõtleme tavaliselt väga sirgjooneliselt, soovides punktist A punkti B liikuda nii, et tõmbame nende vahele joonlauaga joone. Elus see aga nii ei käi. Kui mõtled kasvõi, kuidas oleks parim viis minna poodi, siis mõistad, et lihtsam on kasutada teid ja liikuda ümber majade, kui katsuda neist kangekaelselt läbi minna. Kõige paremini saab seda iseloomustada sõnaga “paindlikkus”. Sa küll hoiad oma fookuse terava ja eesmärgid silme ees, kuid pimesi seintest läbi lõhkumise asemel astud pigem paar sammu paremale ning lähed takistustest sel viisil mööda.
© Card Nutrition OÜ
